Wow ! Uurides sõbra blogi, meenus, et mul endalgi on, kuskil. Enda ankeedile jõudes märkasin, et viimane täiendus on tehtud 9 kuud tagasi- aeg lendab ikka väga kiiresti. Niisiis..9 kuud on möödas..vahepeal olen vanemaks saanud, autokooli vahetanud ning kõike muud korda saatnud. Tegelikult oleks nii palju, mida rääkida, kuid ei tea, kust alustada. Hetkel istun kodus, kuna magasin täna mõnuga sisse. Chatin messengeris, keedan teed ja vaatan aknast välja- üsna masendav pilt (õhtul saab mõnuga lund rookida).
Viimasel ajal tunnen, et olen muutunud. Seda just suhtumise ja iseloomu poolest. Kui mind varem jättis teiste saamatus külmaks, siis praegu see tõsiselt häirib mind. Tahaks aidata, aga pole isegi kõige targemate hulgas. Tahaks teada, miks inimesed end käest lasevad ega tulevikule mõtle. Mul on gümnaasiumi lõpuni jäänud täpselt aasta, üks veerand ja üks nädal. Seda pole palju. Uurisin eile ülikoole- kes mida pakub ning jäin mõttesse. Valikuid on NII palju ja osata leida see õige- väga keeruline. Keegi meist ei taha oma otsuseid kahetseda, keegi meist ei taha tupikusse jääda. Ma ei tea, mis ma tegema peaks. Ma ei suuda otsustada. Jätan selle mõtte hetkeks kõrvale ja elan olevikus :)